Riigihangete seadus ja riiklik apellatsioonikoda

Ostania aktualizacja 8 november 2019

Riigihanked on riigi rahanduse osa, mille toimimine on üles ehitatud nii, et oleks tagatud aus konkurents. Nende eesmärk on vältida nepotismi ja samal ajal tagada teenuste piisavalt kõrge kvaliteet. Sel viisil tagatakse avalike vahendite mõistlik kasutamine. Poola seaduste kohaselt on riigihankelepingute sõlmimise eeskirjad täpsustatud 29. jaanuari 2004. aasta seaduses riigihangete seaduses (2018. aasta ajakiri, punkt 1986).
Riigihankelepingute sõlmimise aluspõhimõtted on: töövõtjate võrdse kohtlemise põhimõte, erapooletuse ja objektiivsuse põhimõte, ausa konkurentsi põhimõte, läbipaistvuse põhimõte ja kirjaliku menetluse põhimõte.

Tihti juhtub, et pakkujad on tulemusega rahul. Siis tuleb appi Poola kaubanduskoda. See on institutsioon, mis loodi 13. aprilli 2007. aasta seadusega, millega muudetakse riigihangete seadust, et arutada riigihankemenetluste käigus esitatud apellatsioone (enne 2007. aastat vaatasid apellatsioonid läbi vahekohtunike rühmad). Kojale saavad taotlusi esitada mitte ainult pakkumismenetlusest välja langenud üksused, vaid ka muud konkreetsest valdkonnast huvitatud üksused, kui neil näiteks võib pakkumise tagajärjel tekkida kulusid või kui nad on teadlikud eeskirjade eiramisest.

See õigus kehtib ka töövõtjate organisatsioonide kohta, mis on kantud PPO presidendi peetavasse nimekirja. Kanded, mille aluseks on: kaubanduskojad, käsitöökojad, mõne ettevõtja kutsealane omavalitsus, tööandjate organisatsioonid, arhitektide, ehitusinseneride ja linnaplaneerijate kutselised omavalitsused, võivad kandideerida nimekirja. Loetellu kandmise, nimekirjast keeldumise või nimekirjast väljaarvamise teeb ameti juhataja haldusotsusega. Praegu on nimekirjas 148 üksust. Need on tööstuskojad, käsitöögildid, inseneride, tööandjate või arhitektide organisatsioonid ning Poola isikute ja vara kaitse koda.
Riiklik apellatsioonikoda tegutseb sarnaselt vahekohtuga ja selle otsuse võib edasi kaevata piirkonnakohtusse. Koda koosneb 48 liikmest, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist majandusminister. Koja liikmetel on seaduses nimetatud ülesannete täitmisel riigiametnike kaitse.
Märkimisväärsed on apellatsiooni esitamise väga lühikesed tähtajad. Sõltuvalt juhtumi tüübist võivad need kesta 10–15 päeva. Madalate summade pakkumiste korral on see periood ainult 5 päeva. See on väga vähe asjakohaste materjalide kogumiseks ja võimaluse korral juristiga konsulteerimiseks. Teisest küljest blokeeriksid pikemad tähtajad pakkumisi, mis põhjustaks halvatuse paljudes riigi rahanduse valdkondades. EL-i künnistest suuremate menetluste korral esitatakse apellatsioonkaebus üldjuhul 10 päeva jooksul. Mõnikord ei ole selle perioodi alguskuupäev identne hankijalt konkreetse teabe saamise kuupäevaga. Hankija kohta teabe puudumisel tuleb seda tähtaega arvestada päevast, mil nõuetekohase hoolsusega oli võimalik teada saada apellatsiooni esitamise aluseks olnud asjaoludest. Kui formaalseid vorminguid pakkumise tulemuste kuulutuse avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas ei ole täidetud, on edasikaebamise aeg kuni kuus kuud alates lepingu sõlmimisest.